Ma olen väsinud. Ma tahan suve, ma tahan, et kool oleks läbi, ma tahan puhata. Päike paistab, kuid siiski pole veel piisavalt soe. Ma tahan sooja, mõnusat ja head suve. Ma tahan tagasi Saksamaale. Ma tahan olla 18 ja tahan autolube. ma tahan sõita üksinda kusagile kaugele soojasse kohta, kus ma ei tea kedagi ja keegi ei tea mina. Tahan põgeneda siit. Samas ootan ma seda, et keegi kallis ja hea mulle külla tuleks või vähemalt helistaks aga no seda juba ei juhtu isegi msn-is ei räägi minuga keegi.
Ma tahan esmaspäeva(H). Kes teab, see teab. Samas tahaks juba ka 1.maid aga jah sellega on nii nagu on.
Kahju on sellest, et meie armsatel abiturientidel oli täna viimane koolipäev aga meil mitte. Tegelt on kahju sellest, et järgmine aasta neid ju üldse pole enam ja ülejärgmine aasta pole enam üheteistkümnendikké ka ju, lõpuks olemegi ainult meie üksinda. Kurb. Aga edu eksamitel ja me veel näeme neid ju ikka koolipeal natukenegi. Ja olümpiamängudel ja nende lõpetamine ju kaa. Tahaks ka juba lõpetada ja lihtsalt puhata.
