kolmapäev, 27. mai 2009

Idiootsus, kuid samas liigagi tõsi

Ma vihkan seda, et ma ei saa tantsida!
Ma vihkan seda , et mu ümber on tühjus!
Ma vihkan seda, et mu õlad valutavad!
Ma vihkan seda, et ma ei saa olla just kõige kallimaga koos!
Ma vihakn seda, et ma olen saamatu!
Ma vihkan seda, et ma ei saa aru!
Ma vihkan seda, et ma olen nii loll!
Ma vihkan seda, et mu lootused kungi ei täitu!
Ma vihkan seda, et ma praegu nutma hakkan!
Ma vihkan seda, et ma saa sinuga rääkida!
Ma lihtsalt ei suuda enam. Ma tahan olla õnnelik ja rõõmus, kuid see kõik on ju lihtsalt pettus. Need on lihtsalt mu lollid lootused ja ootused, mis kunagi tõeks ei saa. See on vastika ma vihkan seda. Ma tahan siit lihtsalt ära. Ma tahaks tantsida maailma, kus mind keegi ei teaks. Ning, kus ma saan olla mina, nii, et ma seda vihkama peaks.